Hooaeg saigi läbi, sedapuhku

Tartus oli täna hooaja lõpetamine ja kuigi tsiklite rivi ei olnud kuigi pikk, oli siiski uskumatult lahe taas rongkäigus sõitmist kogeda ja Tartu linna peal viimaseid ringe teha. Inimesed teeveeres levitasid ja kuna rongkäik lõppes Äksis, sai ikka mõnuga ka gaasi keeratud :) Õues on muidugi juba uskumatult külm ja päris lõbus oli vaadata kõiki neid tsikliste, kes vaatamata külmast kangunud nägudele siiski oma kaherattalisest rõõmu tundsid.
Peale rongkäiku viisin oma kullakese teadjamehe juurde talveunne ja sellega on minu esimene tsiklihooaeg auga lõpetatud. Spidokas näitab 44 900 miili, mis tähendab, et olen selle aastaga maha sõitnud 2200 miili ja see pole teps mitte kehv number algaja kohta ju :) Teadjamees lubas veel igati hea olla ja minu kullakese ilusasti talveks puhtaks pesta ning talvel teda hellalt hoida :) Kraaps ja kummardus!
Asun nüüd uut hooaega ootama ja loodetavasti tuleb kevad kiiresti-kiiresti. Järgmisel aastal kohtab mind aga kõigi eelduste kohaselt palju tihedamini hoopistükis pealinna ümbruses ringi sõitmas ja muidugi jõgevatreffil :)

Inimene õpib kogu elu

Täna sain ma taas jupp maad targemaks. Põhjus, miks ma oma kullakest tööle ei saa alguses, seisneb minu kärsituses või et siis rumaluses. Tuleb välja, et käivitades ei tohigi kohe gaasi peale keerata, vaid tuleb lihtsalt starterit vajutada ja veidi toorest peale tõmmata. Halleluuja! Hea, et teadjamehel on sama teadja poeg :)
Käisime teadjamehega täna Elistvere vaatlustornis. Ma olen sealt korduvalt mööda sõitnud, aga no ei ole tähele pannud. Torn on ju nii pisike :) Igatahes oli vaade igati uhke ja Eestimaa on nii ilus, ma ei teadnudki, et Eestimaa on niii ilus. Haha :D
Mööda kruusa tuli ka sõita. Ikka väga lahtine kruus oli ja võttis ratta nii mõnelgi korral päris korralikult vibama. Teadjamees käskis aga gaasi peale keerata ja mina tubli õpilasena võtsin teda kuulda ja püsti ma jäin :) Asja selguse huvides olgu muidugi öeldud, et ma tuterdan kruusal ikka paarikümnega, kui teadjamees juba kaugel eemal seitsme tuule poole vuhiseb..
Aga sõltumata sellest, et õues on külm, on siiski väga väga mõnus peale hullumeelset töönädalat tsikli selga istu. Mul on ju nüüd ka uued voodriga püksid ja soojad kindad :) Kuigi väljas läeb suhteliselt ruttu pimedaks, on kargele sügisõhtu päikeseloojangule vastu sõita valusalt ilus. Need tunnikesed oma kullakesega on parim viis igapäevarutiinist eemaldumiseks ja oma mõtetes selgusele saamiseks..
Ahjaa, teadjamees lubas mu kullakese talveks enda manu hoiule võtta. Leppisime kokku, et siis käime nädalavahetustel teda putitamas ja vuntsime üles :) Ja järgmisel hooajal olen ma juba eriti osav tsikk. Nii osav, et ei peagi igas hädas abikäsi otsima, vaid tean ise täpselt mis ja kus :)

He or She?!

Mul on tunne, et mu kullake on siiski She ja seepärast me vahepeal teineteist ei armastagi. Täna hommikul (või et siis lõunal) läksin suure hurraaaga sõitma, aga kullake keeldus käivitumast. Starter lubas küll, kuid silindreid ta taha ei võtnud ja mootor tööle ei läinud. Püüdsin heaga ja püüdsin kurjaga. Vaatasin vähemalt kolm korda ka bensiinipaaki, aga kütust oli :p Ja nii ma punnisin oma pool tundi parklas, aga kullake tujutses jätkuvalt. Suures hädas helistasin teadjamehele ja siis tema sama teadjale pojale, kes mulle appi tõttaski :) Ja saate aru - nii kui teadjam poiss kullakese selga istus, läks tema hoobilt käima!! No halleluuuja - She!!!
Aga teadjam poiss oli veel nii hea, et vaatas mu õhufiltri ja küünlad üle, lisas õli ja arvas, et nüüd peaks kullake sõitma küll. Ja sõitis ka! Aitäh :)
Täna oli vääga mõnus ja soe ilm ja lausa lust oli rallitada:) Käisin Karmenikase juures maal ja vuhisesin mööda linna ringi. Investeerisin ka külma sügisesse ja ostsin endale voodriga püksid ära. Nüüd võib jahedamaks minna küll see ilma värk, aga mina vuran ikkagi mööda maanteid :)
Ja järgmine ratas on mul rauselt He!

Sügis

Eestimaale on jõudnud sügis, aga üht korralikku tsiklimutti see ju ometigi ei heiduta :) Ostsin endale täna uued kindad ja käisin sõitmas. Tõsi, ega need voodriga kindad nüüd väga soojad ole, kui paar tundi tuules vuhiseda, aga vähemasti on nad pikad ja tuulepoisid ei saa varruka vahele pugeda. Tegelikult on mul ikka uusi voodriga pükse ka vaja. Uurisin ja proovisin täna neid poes, aga mõtsi, et vast pole nii külm. Aga oli! Õnneks sain Manni käest tema sooja suuskamise pesu alla ja siis oli juba päris mõnus sõita :) Tuult polnud ja vihma ei sadanud, lihtsalt veitsa külm oli, aga sellegipoolest ei ole midagi mõnusamat aja mahavõtmiseks, kui lihtsalt ringi rallitada, tunda aega ja ruumi enda kõrval ja sees.. Kõik keerulised mõtted saavad ka siregmaks :)
Kullakesega oleme ka juba päris ilusti sõbraks saanud. Isegi 15 kraadiga käivitub ta ilusasti ja on nõus kõikidele minu käskudele alluma :) Kui suve alguse poole ei võtnud ta tihti ühte silindrit taha ja nõudis rohkem gaasi, siis seda probleemi pole enam ammu olnud. Tore-tore :) Õli tuluke läks aint täna miskipärast paar korda põlema, aga sama kiiresti see ka kustus. Tea, kas see on külmast või lihtsalt näitab kullake oma iseloomu, aga igaks juhuks peaks selle siiski kellelgi teadjamal mehel laskma üle vaadata.
Vaatasin just biker.ee-st, et täna oli/on MC Riski Grupp Saunamöll Pisisaares ja oleks võinud ju ka minna, aga.. mis teed kui kohe mõistus ei võta. 20. septembril on aga Eesti mootorratta hooaja lõpetamine Pärnus ja kui just pussnuge taevast alla ei saja, siis sinna võiks küll minna.. Õhtul näidatakse Kuursaalis Tannut ka :) Mis muidugi ei tähenda, et minu hooaeg juba siis lõpeks. Mul on kindlustus oktoobrikuu lõpuni ehk et vähemasti kaks kuud veel võib mind igal vähegi vabamal hetke leida maanteedel koos oma kullakesega ;)

Puhkus

Puhkuse viimasel nädalal tegin oma kullakesega ühe suurema ringi Eestimaa peal. Ühel kaunil teisipäeval pakkisin oma peibevidinad kahte pisikesse kotti ja kihutasin Pärnu poole. Oi, kui mõnus oli päikesepaistes üksi läbi Tõrva suvepealinna poole kulgeda. Palju kurve, vähe autosid ja tuulevuhn kõrvus.. Valisin ise sobiva kiiruse, kurvides vajutasin aga gaasi ja tundsin mõnu suvest ja ajast enda ümber :) Sõbranna 2aastase lapse ees käisin ka oma kullakesega kekkamas. Väike Madis paneb nüüd ka kindad kätte ja kiivri pähe ja läheb mootorrattaga sõitma. Ma usun, et varsti olen kõikide pisikeste poiste lemmik tädi :D
Peale paari päeva Pärnus sõitsin edasi pealinna. Pärnu-Tallinna maantee on küll sirge ja hea asfaltiga, kuid sellel päeval oli nii meeletu tuul, et mul oli ikka tükk tegemist tsikli selgas püsimisega. Kaks korda oli küll selline tunne, et holllallllaaaaaaa - tuul viib mu koos tsikliga põõsastesse. Aga püsti ma jäin ja kohale jõudsin ja sõidurõõmu oli ikka ka :) Käisin ka oma endises töökohas endiseid kolleege vaatamas ja ma pole ammu nii lugupidavaid pilke kohanud kui selle paari tunni jooksul. Seda ma parem ei maini, et enamik mu endiseid töökaaslasi on meesterahvad ja nemad juba oskavad mind hinnata :)
Tallinnast edasi põrutasin Kaberneeme, sealt Muuksi ja lõppeks laupäeval tagasi Tartusse. Vahepeal nautis ka muid rõõme: käisin meres ujumas, lugesin raamatut, kuulasin merekohinat, jõin toredate inimestega veini, klatsisin ja painin maailma taas oma rööbastesse :) Tartusse tagasi tulin läbi Viitna ja Väike-Maarja ja lõppeks Piibe maanteed pidi. Kunagi olen neid teid küll autoga sõitnud, kuid tsikli seljas märkab ikka palju enam loodust ja ilma enda ümber. Kuigi see päev oli udune ja sombune, oli väga mõnus sõita. Päris vihma ei sadanud ja teed olid parajalt kuivad, et ikka gaasi keerata ja kurve nautida :)
Igatahes oli mul veelgi vahvam puhkus, kui oma unistustes ette kujutasin. Ühest targast raamatust lugesin sellise mõttekatke: "Unistus peaks olema kahvatum kui tegelikkus". Ja minu unistus puhkuse ajal tsikliga Eestimaa peal tiirutada kahvatus tegelikkuse ees :)

Elu on seiklus ;)

Käidud! Te ei pea üldse mitte muretsema, minul on Jõgevatreffil käidud :)
Ühte lausesse kokku võttes oli treff vägev :) palju, väga palju, ilusaid tsikleid ja palju uusi toredaid sõpru :)
Treffile kohale jõudes panime Karmenikasega oma telgi kaunisti üles ja siis avastasime, et oleme mingisse hämarasse kogukonda sattunud - ees ja taga ainult soome keel, vasakust nurgast kostus natuke ka prantsuse keelt ja mitte sõnakestki tuttavat emakeelt. Õige pea aga tutvusime ühe pealinna klubi seltskonnaga, kes arvas, et me võiksime (või et siis peaksime) nende telkimisplatsile tulema. Mitte, et meile oleks antud mõtlemisaega, kui juba oli kuttidel meie telk pihus ja meie oma seelikutega tsiklite seljas :) Uskuge, me olime Karmenikasega ikka tegijad tsikid. Kõik kutid vaatasid suu ammuli, kui kuulsid, et me kahekesi tulime ja mõlemad oma tsikli seljas. Jajaaa, neid naisterahvaid pole teps mitte palju, kes ise sõidavad. Kõnelemata sellest, et üritusel oli üldse naiste ja meeste osakaal heal juhul üks kümnele :d
Paraku tuleb mul küll tunnistada, et sõltumata sellest, et ma enda arust igavesti vinge tsiklimutt olen, tundsin ma end treffil ka väikese näruse könnina. Et ma tegelikult olen ikka väegade roheline ja minu ratas on selline väike ja väeti.. Enamik on ju poisikesest peale tsiklitega ringi põristanud ja ooo neid imekauneid sõiduriistu, mida seal eksponeeriti... Kadeduse uss puges hinge ja igatahes on mul vist igavesest ajast igaveseks muretu, kuhu oma raha paigutada. Nii kui veidi rohkem harjutanud olen, ostan endale uue kullakese:)
Oma elu top3 kuuluva piinliku vahejuhtumi elasin ka läbi. Nimelt reedel sõidust tulles, tulin ilmselgelt liiga suure paaruga laagrisse tagasi nii, et panin ees parkivale udupeenele tsiklile tagant sisse, põmm! Ikka nii, et see teine kummuli ja peeglist ilma. Minu esirehvil aga kaks ümmargust jälge.. /Jajahh, Karmenikas, see on see koht, kus sul on lubatud taas kõva häälega naerda :d/ Õnneks võttis kutt asja huumoriga ja oli rõõmus oma uue õllepudeli avaja üle :)
Oi, ja neid meestemänge seal treffil! Reede õhtul käis selline paugutamine nagu oleks sõda lahti. Ausalt, ma pole nii hoos ja säravate silmadega poisse enne näinud, kui siis, mil neile anti võimalus oma pille demonstreerida ja pauku teha. Meie Karmenikasega soovisime kõigile head uut aastat, sest aastavahetusel sellist pauku ei kuule :) Ja need kummipõletamised... Sõltumata sellest, kui uued rehvid su tsilil all olid, tuli need ribadeks põletada. Tegijam oli ikka see, kes sai paksema tossu :) Ma muidugi ei tea, kui rõõmsad nad täna on, sest see lõhkus ikka korralikult tsiklit, kõik numbrid ja porilauad jmt puru..
Võib vist öelda, et treff oli raudselt mu selle suve vahvamaid üritusi :) Laupäeval paraadil sõites oli äärmiselt uhke tunne, et mina sõidan ka selles kogukonnas, kellele kõik inimesed tee ääres lehvitavad ja puha :) Kokkuvõttes sai lisaks tsikliga sõitmisele ja kõigele eelnevale mõnuga puhatud, ujutud ja paadiga sõidetud, hoogsalt tantsitud ja rummi joodud, isegi striptiisi vaadatud ja järgmisel aastal samal ajal leiate mind taas Jõgevatreffilt ;)
Elu on seiklus!

Dilemma

Kuidas sõita kuuma suvepäevaga nii, et oleks igatpidi mõnus? Nii, et sõit oleks nauditav ja et peatudes üle ei kuumeneks?
Kui panna kogu varustus selga, siis esimese peatuse puhul hakkab sul nii palav, et ei suuda kahte sammu ka astuda ilma, et sa higist ei nõretaks. Jajahh, tselluliidile on sellest kindlasti abi, kui polstritega oma puusi hautada, kuid taas tsikli selga istudes tõmbab jällegi tuul läbi..
Ja nii ma ärkasingi täna meeletu nohuga, isegi mu äralõigatud mandlid valutasid.
Aga ma ei sõida ju ilma varustuseta!