Sunday, June 22, 2008

Kukkumine

Täna ma kukkusin! Läbisin suure porilombi ja siis tuli muda ja ma kukkusin, pauhh, külili. Kuna kiirus oli väike, siis ma haiget ei saanud. Esialgu läks tükk aega enne, kui oma jala tsikli alt välja sain, aga siis oli hoopis suurem katsumus ees - tsikkel oli vaja püsti saada. Tulin ühelt sünnipäevalt ja kukkusin kohe peale esimest käänakut. Uhkus oli aga selleks liiga suur, et tagasi abi paluma minna. Olin ma ju sealt paarudes minema läinud ja näidanud kõikidele, kui vinge tsikk ma ikkagist olen :) Nii ma siis punnisin ja punnisin üksi seal metsavahel ja hallleluuuja - saingi peale suurt punnimist kullakese püsti :) Selle üle olen ma ikka eriti uhke! 270kg ja ma sain ta üksi püsti :) Et kui kõik targad räägivad, et tsikkel peab olema selline, mille ise püsti saad, siis nüüd on tõestatud, et minu kullakene vastab minu võimetele :)
No ja nüüdseks on minu peal tõestatud ka see, et tsikliga sõites ei ole küsimust, kas sa kukud või mitte, vaid millal sa kukud!

Friday, June 20, 2008

Vihm

Kullake sai täna endale uued küünlad ja nüüd liigub ta taas nagu üks korralik tsikkel liikuma peab :)
Täna sain ma ka oma esimese tõelise vihmas sõitmise kogemuse. Läksin Tulka ja tema härraga sõitma ja nii kui Tartus välja saime, hakkas sadama tõsist padukat. Leppisime kokku, et läeme Otepää poole ja sealt siis Elva peale. Kuna mina polnud varem ju vihmas sõitnud, siis kartsin seda libedust ja lootsin vaikselt, et keerame kohe esimesest teeotsastst tagasi. Aga ei! Tulka härra rallis uhkesti Otepääni välja. No ja ega's mina siis mingi mõttetu tsikk ole ning sõitsin aga truult järele :) Vihma ladistas ja kui ma varemalt isekeskis mõtlesin, et kiivril pole ju kojamehi ja kuidas vihmaga üldse teed näha on, siis täna selgus, et tuulepoisid viivad kõik vihmapiisad kiivrilt minema. Õige pea tegin ka avastuse: vihm + tsikkel = vann! Aru ma ei saa, aga kogu vesi jäi pidama just nimelt minu istmiku alla.. Lirts-lirts.
Mul on nüüd vihmakostüümi vaja! Täna sai tõestatud, et mu uhke jakk siiski vihma ei pea. Kõik asjad, mis taskutes, olid läbimärjad. Kaasa arvatud telefon, mis lõpetas üldse funktsioneerimise ja ma pole kindel, kas ta üldse kunagi veel tööle hakkab.. A see polegi olnuline, peaasi, et tsikkel sõidab! Püksid seevastu peavad vihma ilusasti, kõik tähtsad dokumendid on jummala kuivad :) Ja selliseid vihmas sõitmise kindaid, mis lisaks kuivusel ka sooja peaksid, on mul samuti vaja. Mu näpukesed olid täiesti kangunud peale pooleteise tunnist paduvihmas sõitu.
Sellegipoolest ma ei vingu :) Ja uskuge, tsiklisõit on 101% nauditav iga ilmaga!

Sunday, June 15, 2008

Küünlad

Käisin täna üle pika aja teadjamehega sõitmas. Sedapuhku käisime Peipsi ääres, piskiestes külades nagu Kolkja ja Varnja jmt. Kuigi väljas oli jube tuul, olen ma tsikli seljas juba päris osav :) Kiirus läks stabiilselt üle 100 ja isegi kruusal julgesin ma juba oma 50-60ga sõita.
Teadjamees ütles täna väga tabavalt tsiklite kohta, et need on nagu naised, mis vajavad potsutamist. Kuna mulle aga teatavasti meeldivad mehed, siis ma ikka veel ei saa oma kullakesega päris hästi läbi. Täna katkus tal muudkui mootor ja siis tuli välja, et küünlad on läbi. Missest, et kuu aega tagasi sai ta päris uued küünlad! No ja sellepärast on ka pöörded kahtlaselt üleval.. Nii et uuel nädalal tuleb aga küünlaid varuma minna ja siis kullakest potsutama hakata :)
Ooo, ja täna oli mul veel au politseipoiste ees oma uute lubadega kekata :) Saadjärve ääres pidasid politseipoisid meid, vuhh, kinni ja nõutasid papreid ja siis käskisid puhuda ka. Teatavasti oleme me aga korralikud ja nii andsidki politseipoisid puhumistorud meile tagasi ja soovisid head teed!

P.S. Mul on linna garaaži vaja!!!

Sunday, June 8, 2008

Putukad ja mutukad

Täna lendas mulle kaks korda visiiri veerde satikas. Ja veel nii nõmeda koha peale, et ära pühkida ka teist ei saanud. Loomulikult jõudsin ma nende sekundite jooksul mõelda, et kuidas ta mulle nüüd silmisse kargab ja sutsaka teeb. Ma ju kardan neid putukaid kogu hingest, pinisevad ja nõelavad.. Vastikvastikvastik. Igatahes tuli seisma jääda ja need jälkused ära pühkida. Lisaks lendas miski suuremat sorti mutkas mulle vastu õlga. Siuke tunne oli nagu oleks keegi kiviga visanud. Ja ma mitte ei taha mõelda, kui ma juhuslikult peaksin mingi linnuga kokku põrkama.. Kas siis üldse on võimalik sadulasse jääda?!
Käisin vanaema juures täna tema mutsudele tsiklit näitamas. Üks vanaema sõbranne on ikka äge mutt, ise nii 70 ringis ja räägib õhinaga, kuidas tema ka noorena tsikliga sõitis ja kuidas ta nüüd vaatab ka igale möödakihutavale tsiklile järgi :) Kui ma pensionile läen, siis ma olen ka peaaegu nagu tema, ainult et mina siis rallin jätkuvalt tsikliga ringi :)
Ja ma olen juba päris osav. Kurvid pole üldse enam nii hirmsad ja kõikidest autodest rallin ka mööda. Üks auto ainult pressis minust mööda, aga ma kahtlusan, et see oli minu punase patsi pärast. Sest see auto sõitis tükk aega mu kõrval ning kutil pidi pea otsast käänduma :)

Sunday, June 1, 2008

Kruus?!

Ma hakkan ennast küll kordama, aga ma olen jätkvalt veendunud, et maailma parim puhkus pärast väsitavat tööpäeva on tsiklisõit! Need tunnikesed iseendale aitavad ka kõige keerulisemates mõtetes selgusele jõuda ning nende tunnikeste nimel olen ma valmis loobuma nii mõnestki pudelist õllest kui klaasikesest veinist :)
Eile Jõgeva poole sõites ja Jõhvi maanteed pidi tagasi rallides viisid mitmed teed mind kruusale. Kuna vihma ju sadanud ei ole, siis oli igal pool ainult lahtine kruus ja see võttis ratta ikka nii mitmelgi korra värelema. Eriti hirmsad olid minu jaoks kruusased kurvid, kuigi ma ju mingit kiirust seal ei aretanud. Ja ma ei saa aru, kas üldsegi on võimalik kruusal kiiremini kui 30 km/h sõita!? Või on asi ikka minu saamatuses ning väheses praktikas?
Seevastu saan ma nüüd vägagi hästi aru, miks mootorratturid kiirust alla 120 km/h ei tunnista - see lihtsalt pole võimalik! Tõeline sõidumõnu just sellel kiirusel algabki ja kui nii veel mõnda laugemasse kurvi (neid järsemaid ma veel ikka kardan natukene) minna, siis on kõik naudingud garanteeritud. Autoga sõites ei kipu ma miskipärast küll kiirust ületama, aga tsikli seljas ei taha see lubatud sõidukiirus kohe kuidagi mitte välja tulla. Aga võibolla pole mul mitte raske jalg, vaid hoopistükis kerged näpukesed :)