Vihm

Kullake sai täna endale uued küünlad ja nüüd liigub ta taas nagu üks korralik tsikkel liikuma peab :)
Täna sain ma ka oma esimese tõelise vihmas sõitmise kogemuse. Läksin Tulka ja tema härraga sõitma ja nii kui Tartus välja saime, hakkas sadama tõsist padukat. Leppisime kokku, et läeme Otepää poole ja sealt siis Elva peale. Kuna mina polnud varem ju vihmas sõitnud, siis kartsin seda libedust ja lootsin vaikselt, et keerame kohe esimesest teeotsastst tagasi. Aga ei! Tulka härra rallis uhkesti Otepääni välja. No ja ega's mina siis mingi mõttetu tsikk ole ning sõitsin aga truult järele :) Vihma ladistas ja kui ma varemalt isekeskis mõtlesin, et kiivril pole ju kojamehi ja kuidas vihmaga üldse teed näha on, siis täna selgus, et tuulepoisid viivad kõik vihmapiisad kiivrilt minema. Õige pea tegin ka avastuse: vihm + tsikkel = vann! Aru ma ei saa, aga kogu vesi jäi pidama just nimelt minu istmiku alla.. Lirts-lirts.
Mul on nüüd vihmakostüümi vaja! Täna sai tõestatud, et mu uhke jakk siiski vihma ei pea. Kõik asjad, mis taskutes, olid läbimärjad. Kaasa arvatud telefon, mis lõpetas üldse funktsioneerimise ja ma pole kindel, kas ta üldse kunagi veel tööle hakkab.. A see polegi olnuline, peaasi, et tsikkel sõidab! Püksid seevastu peavad vihma ilusasti, kõik tähtsad dokumendid on jummala kuivad :) Ja selliseid vihmas sõitmise kindaid, mis lisaks kuivusel ka sooja peaksid, on mul samuti vaja. Mu näpukesed olid täiesti kangunud peale pooleteise tunnist paduvihmas sõitu.
Sellegipoolest ma ei vingu :) Ja uskuge, tsiklisõit on 101% nauditav iga ilmaga!