Täna ma kukkusin! Läbisin suure porilombi ja siis tuli muda ja ma kukkusin, pauhh, külili. Kuna kiirus oli väike, siis ma haiget ei saanud. Esialgu läks tükk aega enne, kui oma jala tsikli alt välja sain, aga siis oli hoopis suurem katsumus ees - tsikkel oli vaja püsti saada. Tulin ühelt sünnipäevalt ja kukkusin kohe peale esimest käänakut. Uhkus oli aga selleks liiga suur, et tagasi abi paluma minna. Olin ma ju sealt paarudes minema läinud ja näidanud kõikidele, kui vinge tsikk ma ikkagist olen :) Nii ma siis punnisin ja punnisin üksi seal metsavahel ja hallleluuuja - saingi peale suurt punnimist kullakese püsti :) Selle üle olen ma ikka eriti uhke! 270kg ja ma sain ta üksi püsti :) Et kui kõik targad räägivad, et tsikkel peab olema selline, mille ise püsti saad, siis nüüd on tõestatud, et minu kullakene vastab minu võimetele :)
No ja nüüdseks on minu peal tõestatud ka see, et tsikliga sõites ei ole küsimust, kas sa kukud või mitte, vaid millal sa kukud!
2 comments:
tubli mutt, nüüd ei ole sul enam ühtegi takistust ja võid ümbermaailma reisile asuda ;)
oihullu. kuula nüüd vanainimest. niimoodi raskusi rebides võib songa saada või säärelihased ära venitada. mu oma ema üritas suurt passatit ükskord kraavist teele tõsta ja see lõppes tal säärelihaserebendiga. näed kui pahasti võib minna kui lambist raskusi kukud rebima.
Post a Comment