Täna sain ma taas jupp maad targemaks. Põhjus, miks ma oma kullakest tööle ei saa alguses, seisneb minu kärsituses või et siis rumaluses. Tuleb välja, et käivitades ei tohigi kohe gaasi peale keerata, vaid tuleb lihtsalt starterit vajutada ja veidi toorest peale tõmmata. Halleluuja! Hea, et teadjamehel on sama teadja poeg :)
Käisime teadjamehega täna Elistvere vaatlustornis. Ma olen sealt korduvalt mööda sõitnud, aga no ei ole tähele pannud. Torn on ju nii pisike :) Igatahes oli vaade igati uhke ja Eestimaa on nii ilus, ma ei teadnudki, et Eestimaa on niii ilus. Haha :D
Mööda kruusa tuli ka sõita. Ikka väga lahtine kruus oli ja võttis ratta nii mõnelgi korral päris korralikult vibama. Teadjamees käskis aga gaasi peale keerata ja mina tubli õpilasena võtsin teda kuulda ja püsti ma jäin :) Asja selguse huvides olgu muidugi öeldud, et ma tuterdan kruusal ikka paarikümnega, kui teadjamees juba kaugel eemal seitsme tuule poole vuhiseb..
Aga sõltumata sellest, et õues on külm, on siiski väga väga mõnus peale hullumeelset töönädalat tsikli selga istu. Mul on ju nüüd ka uued voodriga püksid ja soojad kindad :) Kuigi väljas läeb suhteliselt ruttu pimedaks, on kargele sügisõhtu päikeseloojangule vastu sõita valusalt ilus. Need tunnikesed oma kullakesega on parim viis igapäevarutiinist eemaldumiseks ja oma mõtetes selgusele saamiseks..
Ahjaa, teadjamees lubas mu kullakese talveks enda manu hoiule võtta. Leppisime kokku, et siis käime nädalavahetustel teda putitamas ja vuntsime üles :) Ja järgmisel hooajal olen ma juba eriti osav tsikk. Nii osav, et ei peagi igas hädas abikäsi otsima, vaid tean ise täpselt mis ja kus :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment