Härradel on tsiklitega ikka oma suhe. Nii kui ma oma kullake väljanäitusele viin, hakkavad kõik jube asjalikult tema seisukorda hindama ja näpukesed kohe nõuavad näppimist. Täna siis arvas üks härrasmees, et tühikäigu pöörded on ikka liiga suured ja näppis need 1,5 peale. Ja mingi värk on meestel Hondadega ka. No ma ei saa ikka pihta, mis pagana pärast nad siis paremad on kui Yamahad..
Kullake näitas aga täna taas oma iseloomu. Kui ma olin linnast ca 15km Kallaste poole välja saanud, kõik teed sassi ajanud ja seisma jäänud, et olukorda hinnata, otsustas mu kullake streikima hakata. Käima läks ilusti, aga nii kui käigu sisse panin, suri välja. Ilmselt mingi siduri häda. Igatahes läks sedapuhku kuidagi väga leebelt mul. Ma ei pidanudki suurt hädakisa tõstma ega kedagi järgi orgunnima. Piisas kullakese veerema lükkamisest ja kõik käigud hakkasid taas ilusasti sisse minema :) Ju ta tahtis õrnemat kohtlemist ja eks me alles koheneme ka teineteisega. See tsikli hingeelu on varsti pea sama keeruline kui meestel :) Aga mõnel teadjamal mehel tuleb asi siiski üle lasta vaadata..
Sõidurõõmu jäi täna ka veidi napiks, sest õige pea kattus taevas mustade vihmapilvedega ja ma hakkasin kohe kartma :) Siis on ju kõik libe ja irmus-irmus. Aga uskuge, varsti olen ma nii osav, et ei karda ei tuisku ega tormi ning sõidan esimese lumeni välja :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment